Arendsi kivirik

Sgk: kivirikulised (Saxifragaceae)

Arendsi kivirikuna tuntakse saksa botaaniku Georg Arendsi poolt 20. sajandi algul aretatud hübriididegruppi. Enamik sorte on saadud roosilaadse kiviriku ja muruja kiviriku ristamisel. Murujas kivirik kasvab Lapimaa tundrutes ja on looduskaitse all, roosilaadne Islandil ja Kesk-Euroopa mäestikes. Euroopas leidub kivirikke looduses 123 liiki, enamik liike on levinud põhjapoolkera paras-ja arktilises vöötmes (tundras), ka Gröönimaal.

Eestis kasvab looduses 4 liiki, millest püstkivirik ja kollane kivirik on looduskaitse all. Arendsi kiviriku sordid on kõige värviküllasemad ja õitsevad kõige rikkalikumalt.

Eestis on Arendsi kivirik levinud alates 1932. aastast, Soomes on ta kukeharjade kõrval kiviktaimlate ja mägiaedade üks tähtsamaid püsikuid.

Igihaljas samblataoline padjand vajab kaitset kevadpäikese eest ja eelistab poolvarju, parasniisket ja huumuserikast mulda. Sõrmjalt lõhised lehed meenutavad samblatupse, valged, roosad või punased õied õitsevad maist juulini.

Põnevaid putukaid aeda meelitavat taime saab paljundada jagamise teel.