Toompihlakas

Sgk: roosõielised (Rosaceae)

Kõige sagedamini kasvatatakse Eestis tähk-toompihlakat (A. spicata), rahvasuus punast toomingat või Poola kirssi. Nimi „toompihlakas“ võeti kasutusele „Kodumaa taimede“ II väljaandes (1928) soome tuomipihlaja eeskujul.

Peaaegu kõik toompihlakate liigid on levinud Põhja-Ameerikas, ainult üks liik Euroopas (euroopa toompihlakas) ja üks Ida-Aasias (aasia toompihlakas). Tähk-toompihlakas on pärit Põhja-Ameerika idaosast. Kiirekasvuline, vähenõudlik ja külmakindel, kasvab 4–8 m kõrguseks püstjaks põõsaks. Õitseb aprillis–mais, toomingaga samal ajal. Punakas kuni sinakasmust meemaitsega õunvili (läbimõõt kuni 1 cm) sisaldab suhkruid ja vitamiine ja valmib juunist augustini. Levib lindlevi ehk ornitohooria abil. Paljuneb ka võrsikute, juurevõsude ja juurelõikudega. Põõsad on hekitaimena dekoratiivsed nii õitsemise kui ka sügisel lehtede värvumise ajal.

Esimest korda Eesti looduses 1934. aastal kanda kinnitanud tähk-toompihlakas on tänaseks Lõuna-Eestis laialdaselt naturaliseerinud, kasvades raiesmikel.