Roomav kuusk

Hõimkond – paljasseemnetaimed (Gymnospermae)

Sgk: männilised (Pinaceae)

Ladinakeelne nimi picea tuleneb sõnast pix („tõrv“). Antiikajal seostati sõnaga picea hoopis mändi või okaspuid üldiselt. Männiliste sugukond on suurim ja tähtsaim okaspuude sugukond; liikide arv perekonnas kuusk on 40 ringis.

Hariliku kuuse teisend roomav kuusk on aeglasekasvulise võravormiga madal põõsas, kõrgus alla 0,5 m.

Meie pärismaine okaspuu harilik kuusk on levinud Euraasia mandril põhjapolaarjoonest Balkanimaadeni. Eristatakse üle 130 erineva teisendi ja vormi – võra kuju, okste hargnemiseeripära, okaste, õite ja käbide värvuse, koore, käbi seemnesoomuse kuju jne järgi. Tuntud vormid on ka vitskuusk, ussikuusk, lühterkuusk ja leinakuusk. Eesti metsadest on 16,9% kuusikud.

Kõrgeim harilik kuusk kasvab Euroopas Sudeedi mägedes: 64,7 m. Eesti jämedaim, Punde puntrakuusk ehk Väikuni viieharuline kuusk, kasvab Võrumaal Urvaste vallas. Eestis elab kuusk tavaliselt kuni 200 aastaseks, mujal 500–1000 aastat. Kuusk õitseb mais, on tuultolmleja, vili on käbi. Käbid on 8–12 cm pikad, punased või rohelised, okkad 1,5–2,5 cm pikad, ja asuvad oksakesel ühekaupa.

Selle õpperaja valmimise ajal 2015. aasta kevadel oli Eesti rekordpuuks 44,1 m kõrge kuusk Järvseljal. 2015. aasta detsembriks oli aga avastatud uued hiiglased Ootsipalu orust Veriora vallast Põlvamaalt: 48,6 m kõrgune kuusk ja sajakonna meetri kaugusel 46,6 m kõrgune mänd.

Viljad valmivad oktoobri lõpus, head käbiaastad on 5–6 aasta tagant.

Kuuske kasutatakse rahvameditsiinist tarbepuiduni, ka kokanduses; kuusk on uusehitise sarikapuu, temast tehakse nii häll kui sark. Kuusk on ka valguse puu, mis on kuulunud talviste pööripäevade juurde. Esimene jõulupuu ehitis Strasbourg’i katedraali 1539. aastal. Tubase jõulupuuna hakkas kuusk levima 19. sajandil, Eestis toodi ta tuppa u. 1860.

Kuusk on Siberi ja Altai põlisasukate maailmapuu, mis küündib maa nabast kõrgeimate taevasfäärideni ja ühendab maailmaruumi kolm kihti: vaimude maailma, maapealse tasandi ja allilma. Rahvapärased nimed: kuusk, kuus, kuusepuu, jõulupuu, nõglapuu; ka loid puu ja emakuusk.