Harilik mänd

Harilik mänd (Pinus sylvestris)
Harilik mänd (Pinus sylvestris)

Sgk: männilised (Pinaceae)

Meie pärismaine okaspuu „metsamänd“ Pinus sylvestris var. septentrionalis on Euroopa kõige parem hariliku männi teisend. Eestis kasvab teisenditest veel rabamänd, nn rannamänd, riiamänd ja umbes 20 introdutseeritud männiliiki. 32,2% Eesti metsadest on männikud.

Kasv: 45–40 m, lõpetab kasvamise 100–120 aastaselt, vanus kuni 500/800 a. Rekordpuud: maailma vanim puu kasvas Soomes (1029 a.), Eesti vanim on puu Pedassaare rannas Lääne-Virumaal (470 a.). Meie kõrgeimaid puid kasvab Järvseljal (43,3 m), rekordpuu aga Põlvamaal: 2015. aasta detsembris avastati puuhiiglased Ootsipalu orust Veriora vallast Põlvamaalt: 46,6 m kõrgune mänd ja 48,6 m kõrgune kuusk.

Nüüd on selgunud, et sealne 46,6 m kõrgune harilik mänd (Pinus sylvestris) on maailma kõrgeim selle liigi esindaja.

Jämedaimad (S=ca 450 cm) on Puurmanni mänd Jõgevamaa Jürikülas ja Kõrgepalu mänd Võrumaal Varstu vallas.

Männitõrv oli 17. sajandil Põhjamaade tähtsaim ekspordiartikkel. Enne petrooliumlampi oli männipiirg talumehe valgusallikas, 1930. aastatel aga Eestis hinnatud katusematerjal.

Männikud on eelistatud asupaigad sanatooriumitele ja puhkekodudele ning luiteliivade ankurdajad.

Määramisabi: okkad on männil oksal kahekaupa kimbus ja 4–7 cm, noortel puudel isegi kuni 10 cm pikad. Nõrgalt keerdunud okkad püsivad puul 3–4 aastat. Kestendav, oranžikaspruun koor muutub vanemal puul hallikaspruuniks ja  lõheliseks korbaks. Korp hakkab männil tekkima umbes saja-aastaselt. Väga vanadel puudel on jälle sile krokodillikorp. Käbid saavutavad täissuuruse (3–7 cm) teise aasta sügiseks, muutudes selle ajaga rohelisest pruuniks ja on valminult pruunid ja läikivad, varisenult aga hallid ja läiketa. Mänd hakkab vilja kandma üksikult kasvades 10–15-aastaselt, puistus 25–35-aastaselt, ja paljuneb looduses vaid seemnetega, mis valmivad meil novembri keskpaigas. Nende varisemine algab märtsis, põhiaeg on aprillis-mais. Käbides peituvaidlendtiivaga seemned levitab tuul.

Läänemere merevaiguranniku helmed on pärit männipuudest.

Õige puu tundis vanasti ära sellest, et männi juurel pidi olema sipelgapesa ja ladvas linnupesa. Suursuguste puude kaitseks kehtestati piiranguid, nt 1297 keelas Taani kuningas Erik Menved saartel Tallinna lähedal metsaraiumise.

Mänd on 1938. aastast alates Nõmme linna vapipuu: vapil sümboliseerivad noore männi ladvad igavikku ja püsivust. Kilbipinna kuldkollane viitab liivale ning Nõmme kuldsele õhule ja päikesele, rohelineaedlinna metsahaljusele.

Männi kaitsemaagiat tähistab Lääne-Eesti ja saarte rahvarõivaste oktogramm (kaheksaharuline täht) ehk pügalrist.

 

Teabeallikaid

  • Mets
  • Uued Eesti rekordpuud avastati Põlvamaalt
  • The tallest trees worldwide
  • F. Hageneder, 2006. Puud on tarkusekandjad. Looduslugu. Folkloor. Sümboolika. Tervendamine. Tallinn: Sinisukk
  • S. Ivtšenko, 1969. Kiinapuu mõistatused. Jutustusi puudest. Tallinn: Valgus
  • O. Johnson  ja D. More, 2004. Euroopa puud. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn
  • U. Kokassaar, 2001. Männivaik on keemia-varaait. Eesti Loodus nr 6
  • E. Laas, 1987. Dendroloogia. Tallinn: Valgus
  • E. Laas, 2004. Oksapuud. Tartu: Atlex
  • A. Marvet, 2011. Aasta puud 1. Looduse raamatukogu. MTÜ Loodusajakiri
  • H. Relve, 1981. Vahtral on sügisel sünnipäev. Tallinn: Valgus
  • H. Relve, 1998. Puude juurde. Puud ja põõsad looduses, pärimustes ja nüüdses kasutuses. Tartu: Eesti Loodusfoto
  • H. Relve, 2001. Eesti jämedaimad, kõrgeimad ja vanimad männid. Eesti Loodus nr 12
  • K. Roht, 2011. 90 kodumaist puittaime. Huma
  • Ü. Tamm, 2001. Mänd – vastupidavuse sümbol. Eesti Loodus nr 1
  • Vilbaste, G. 1993. Eesti taimenimetused. Emakeele Seltsi Toimetised nr 20(67). Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia
  • Vaata: Nõmme Heakorra Selts