Roos
Sgk: roosõielised (Rosaceae).
Elo Tuglase suur lemmik oli roos, tema Nõmme aias kasvas sadakond roosipõõsast.
Roosid on aretatud kibuvitsast, umbes 100 liigiga perekonnast, mis on levinud peamiselt põhjapoolkera parasvöötmes. Rooside kasvatamist kultuurtaimena alustati 4000 aasta eest Muinas-Pärsia-Iraani ja Hiina-India piirkonnas, sealt levis roos Muinas-Kreekasse ja Rooma. Klassikaliste rosaariumite ajalugu algab Prantsusmaalt keisrinna Joséphine Château de Malmaisoni roosiaiast.
Igavese armastuse sümbol ja paljude riikide rahvuslill eelistab tuulte eest kaitstud valgusrikast kasvukohta ja viljakat mulda ega talu kestvat liigniiskust. Avamaaroosid kaetakse talveks. Talve- ja külmakindlus sõltub sordist, eelistada tuleks kohapeal aretatud külmakindlaid sorte. Roos on söödav: roosi kroonlehtedest võib keeta roosimoosi või teha roositorti. Tallinna kloostriaedades kasvatati 13. sajandil kultuurroosi kui ravimtaime, millest tehti raviotstarbelist roosiveini, roosivett ja roosisiirupit. 15. sajandil olid Tallinnas ja Riias ka iluks peetavad roosiaiad, mida peetakse hilisema linnapargi eelkäijaks. Tallinna roosiaia Suure Rannavärava ees rajasid Suurgildi kaupmehed. See hävis 1577. aastal Liivi sõjas. Roosid olid tähtsal kohal ka Eesti mõisate iluaedades, mida hakati ulatuslikult rajama 18. sajandi keskpaiku.
Eestlaste ajaloolised roosid on olnud harilik ja metskibuvits, randadel vohav kurdlehine kibuvits ehk kartuliroos. Meie esimene lõhnaroos oli näärlehise kibuvitsa täidisvorm, nn jaanipäevaroos. Kaasaegne euroopalik roosikultuur hakkas Eestis arenema 1930. aastatel nii Toila-Oru kui ka Kadrioru roosiaedade eeskujul.
Roosi kroonlehtedest saab roosiõli. Damaskuse ehk kazanlõki roosi kroonlehtedest toodetakse eeterlikku õli, mis on üks kallimaid ja samas laialdaselt tarvitatavaid taimseid lõhnaaineid. Bulgaaria rooside org on maailma suurim roosiõli tootja.
1968. aastal aretas Johan Eichfeld roosi nimega „Friedebert Tuglas“. Eichfeld (1893–1989) oli ENSV Teaduste Akadeemia president, kes aretas 13 roosisorti, millest tuntuimad on „Mõrsjaroos“, „Lumivalgeke“ ja „Kevad“. Friedebert Tuglase nimeline roos saadi „Kordes Sondermedungi“ ja „Baccara“ hübriidina. Selle sordi õied on suured (läbimõõt 10 cm) ja geraaniumpunased, õisikus 3–5 õit. Lehed on tumerohelised ja läikivad, roos sobib lõike- ja peenraroosiks. 2014. aasta seisuga on selle sordi kasvukoht Eestis teadmata.
2007. aastal aretas Mart Ojasalu veripunase õiega roosi „Marie Under“. See on ristandhübriid – emasordiks on „Lac Majeau“ ja isasordiks „Kronborg“. Õied on keskmise suurusega (6–8 cm läbimõõt), õie südamikus esineb peeneid valgeid kiirekesi. Roos õitseb rikkalikult, kahes laines. Lehed on valdavalt viieosalised, tumerohelised ja poolmatid, põõsas on kuni 1 m kõrgune. „Marie Under“ kasvab Tallinna Botaanikaaias ja Tartu Ülikooli Botaanikaaias, Kassari kabeliaias, kuhu on maetud Marie Underi vanemad, ning Nõmmel, luuletaja endise kodu aias.
2013. aastast on tänu Mart Ojasalu tööle olemas ka floribund „Väike Illimar“.
Tema aretatud on ka roosade õitega kaunitar „Ilon Wikland“.
Teisi tuntud roosiaretajaid: Johann Liiveti (1898–1983) tuntuim sort on „Punamütsike“, mida teatakse ka „Liiveti Punase“ nime all. 1931. aastal rajas Liivet Vasalemma roosikasvatuse. Aleksander Niine (1910–1975) elutöö on Tallinna Botaanikaaed ja selle rosaarium. Ferdinand Laseri (1912–1977) panus on üle 40 roosiaretise. Vello Veski (1912–1977) tuntuimad sordi on „Koit“, „Tiiu“ ning „Tibiroos“. Uno Kivistik alustas roosiaretusega 1968. aastal. Sordiregistris on 15 Uno ja Aili Kivistiku aretatud sorti, nt „Kirilind“, „Põhjavalgus“ jmt.
Roosidest kõnelevat muuseumi raamatu- ja kunstikogus: „Roosikasvatus“, „Neiuke läks roosiaeda“, „Roosid“, „Vaas roosidega“, „Roosid õitsevad punaselt“, „Nisu ja roosid“, „Rroosi selaviste“, „Roosid“ (Marie Underile 90. sünnipäevaks Madis Oviirilt), „Roosipuumööbel“, „Wagga Jenowewa ajalik elloaeg. Kannatlikko Helena luggu. Wagga neitsit Mai Roos. Romaan ja Dudora“, „Ööbik ja roos“, „Kõigile õitsevad aedades roosid…“, „Roosikrants“, „Suitsuangerjad ja kastemärjad roosid“, „Roosid aias ja kasvuhoones“.
Teabeallikaid
- Eesti võõrliikide andmebaas
- L. Eermann, 2009. Marie Under sai nimelise roosi. Eesti Ekspress, 20. september
- U. Laansoo, T. Puusepp, K. Kaur, 2009. Maagilised taimed ja taimemaagia. Legendid, faktid ja uskumused. Tallinn: Menu
- E. Laas, 1987. Dendroloogia. Tallinn: Valgus
- J. Nuust, 1990. Roosid aias ja kasvuhoones. Tallinn: Valgus
- M. Ojasalu, 2007. Roosiaed. Maalehe Raamat
- V. Veski, 1972. Roosid. Tallinn: Valgus
- A. Viires, 2000. Puud ja inimesed. Tartu: Ilmamaa
- G. Vilbaste, 1993. Eesti taimenimetused. Emakeele Seltsi Toimetised nr 20(67). Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia
- Vaata roose Koigi mõisa aias!