Orav

Artur Adson on oma aia musträsta ja orava kohta kirjutanud nõnda: „…pedäjä ossen musträstäs puhk pilli, / orrav juusk üle raa liivase“.

Orav on suvel punakaspruuni ja talvel hallikaspruuni karvkattega näriline. Ta on levinud mitmesugustes metsatüüpides.

Orav on vastuoluline linnaloom. Sagedamini võib teda kohata suuremates parkides, kalmistutel ja okaspuurikastes elamurajoonides. Käbikuninga menüüsse kuuluvad kuuse- ja männiseemned, tammetõrud ja pähklid, marjad ja seened. Kohevasabalist tegelast on tore jälgida, kuid kevadel tühjendab ta oma territooriumi linnupesad ka munadest ja poegadest.

Orav rajab oma kerakujulise pesa kõrgele puuvõrasse, õõnsusesse või suuremasse pesakasti. Ta ehitab selle okstest ning soojustab seest sambla ja rohuga. Pesi võib lähipiirkonnas olla ka mitu, et oleks, kuhu aeg-ajalt kirpude eest põgeneda. Talveks koguvad oravad talvevarusid, peites seemneid sambla sisse, puuõõnsustesse ja puukoore vahele. Kui sahver jääb tühjendamata, hakkavad varutud seemned idanema. Nii aitab orav külvata uusi puid ja põõsaid.