Kivitaimlad
Nõmme kehv liivane ja toitainetevaene pinnas määras, milliseid ilutaimi sai aias kasvatada, ent nõudlikumate liikide kasvatamiseks toodi aeda mulda. Üheks iseloomulikuks jooneks oli paekivi kasutamine peenarde, terrasside ja treppide kujundamisel. Nii püüti lauget pinnast huvitavamaks muuta. Seejuures muutus suurmoeks kiviktaimla, mis oli niisama kohustuslik või loomulik osa nagu kaev või aiapink. Võidukäiku soodustasid esinduslikud kiviktaimlad Toila-Oru lossiaias ja mitmes kohas Tallinnas. Iluaiandusele lisas hoogu kodukaunistamise kampaania.Siin aias alustas mulla vedamist ja paekivipeenarde rajamist Artur Adson. Mitmetasandilised kiviktaimlad kuuluvad juba Tuglaste aia kontseptsiooni ja on rajatud 1957–1959.
Friedebert Tuglase päevikust:
1959.
2. V. Kabral abilistega kiviktaimlaid ehitamas. Elo haiglane.
10. V. Lõpetati kiviktaimla ehitamine. Palju lilli ja roose istutatud. Priimulad, arabised ja tsillad täisõites.
3. VII. Kolm suurt koormat kive uute alpiiniumite jaoks.
27. VIII. Ons see võimalik: 10-palline torm?! Puhub nii, et kõrvus vilistab. Aed täis murdunud oksi. Aga Agu Ränk kärutab alpiiniumi kive!
1965. aasta 11. juunil on Tuglas kirjas Helene Siimiskerile öelnud nii:
“Teile kirjutades kipun kogu aeg aeda, kus kiviktaimlad õitsevad nagu kirjud pärsia vaibad.”
