Aiakonverents „…rohelised õndsad lootused: aed ja loodus eesti kirjanduses“
11.–12. juunil 2015 Kirjanduskeskuse muuseumis
End laotand üle minu väikse aia
on rohelised õndsad lootused,
ja igas väikses põõsas suured ootused –
Marie Underi sonetisarjast „Kevad“
Suve hakul 2015 kutsusid Kirjanduskeskus ja Keskkonnaajaloo Keskus arutlema aia ja looduse rolli üle meie kirjandusloos. Ilukirjandusteos võib peegeldada loodust kui ühe maailmapildi võõrandamatut pärisosa. Looduskirjandus, mis looduse kujutamisel kasutab loodusteaduslikku täpsust ning esteetilist vormi, kutsub lugejat loodusesse teksti kaudu. Looduskirjanduse loomise eeltingimuseks on kirjeldatud maailma tundmine ja tunnetamine, huvi, oskus ja tahtmine seda lahti mõtestada. Puhtalt ilukirjanduslikus teoses võivad looduskirjeldused täita erinevaid funktsioone: täpsustada tegevusruumi; tuua esile tegelaste loomujooni; tekitada hoogsas süžees mõttepause; pakkuda võimalust allegooriaks, olla loominguliseks tühikuks teksti ülesehituses jne.Konverents pöördus teemapüstituselt eesti looduse ja siin elavate inimeste vaheliste suhete uurimisele laiemalt, lähtudes loodusele tugineva identiteedi loomise, kirjeldamise ja tõlgendamise vajadusest.
Konverentsi kava
11. juunil 2015 ettekandepäev Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumis Nõmmel, Väikese Illimari 12
11.00–11.30 Elle-Mari Talivee Sissejuhatuseks: Underi, Adsoni ja Tuglaste aed
Ulrike Plath Aed ja aednikud 17. ja 18. sajandi baltisaksa kirjanduses
11.30–12.15 Kadri Tüür ja Ene-Reet Soovik Muld Kaplinskil ja Vaarandil
12.15–13.15 Kairit Kaur Millal sai alguse Balti loodusluule?
Denis Kuzmin Vene kirjanikud ja eesti loodus
13.15–13.45 Rebekka Lotman Loodus, loomus ja loovus: eesti soneti semantilisest struktuurist
13.45–14.15 Anneli Banner Eesti aed – oma või võõras
14.15–14.45 Lõunapaus
14.45–15.30 Tutvumine kirjanike aia ja loodusõpperajaga
Lea Eermann Marie Underi peenar
Olev Abner Aia muutumised
15.30–16.00 Cornelius Hasselblatt Inimesteta kirjandus. Katse läheneda Andrus Kivirähki maailmale
16.00–16.45 Külliki Kuusk Uku Masingu aianukad, põlluääred ja paanepäälsed
Aare Pilv Masing ja Õnnepalu: taimede elusamus vs loodus kui pelk elusus
16.45–17.30 Piret Kruuspere Looduse sisse- ja/või väljamurded Madis Kõivu dramaturgias
Indrek Ojam Looduskujutuse afektiivsest ja ajaloolisest dimensioonist Madis Kõivu proosaloomingu taustal
17.30–17.45 Aarne Ruben Amarüllis ja Karl Ristikivi
17.45–18.00 Anneli Kõvamees Maagiline aed, nõiduslik häärber. Ants Laikmaa juures
Konverentsi esimesel päeval avatakse Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel valminud õpperada muuseumiosakonna aias. Päeva lõpetab purpurõunapuu istutamine aeda ning pidulik koosviibimine.
12. juunil 2015 keskkonnaajalooline väljasõit Kehrasse
Kehra rahvamajas – Anija valla kultuurikeskuses
11.15 Avasõnad
11.30 Tõnu Õnnepalu Inimene ja tema aed — uus maa vana taeva all
12.15 Õnne Kepp Maastikud ja aiad. Uuenev maastikukujutus XX sajandi alguse eesti luules
Konverentsi põhjal ilmunud artiklid
Kadri Tüür, Elle-Mari Talivee „…Rohelised õndsad lootused: aed ja loodus eesti kirjanduses“ (Keel ja Kirjandus nr 11, 2015)
Kadri Tüür „Muld ja aed. Pilk Debora Vaarandi loomingulisse pinnasesse“ (Keel ja Kirjandus nr 11, 2015)
Ene-Reet Soovik „Kahest aiast ja monest mullast. Kaplinski aiad ja peenramaad“ (Keel ja Kirjandus nr 11, 2015)