Muuseumi aias õitseb ühe õpperaja punktina 2015. aasta kevadest Marie Underi peenar. See koondab ühtpidi Tallinna 19. sajandi aguliaia, teistpidi Marie Underi luule õisi. Peenra rajasid Lea Eermann ja Reet Sütt (OÜ Paradiisimeistrid).

Iga aed on eriline. Sel leheküljel avarduv virtuaalne aed peegeldab Nõmme-Rahumäel Väikese Illimari tänaval asuvat pärisaeda Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonna juures, mille on kunagi rajanud eesti kirjanikud Marie Under ja Artur Adson ning Friedebert Tuglas koos abikaasa Eloga. Aia loojad tundsid hästi loodust ning nende jaoks oli küllap igal taimel ja aias liikuval olevusel oma tähendus või nimi.

Aiad ei ole staatilised. Nad muutuvad ajas ja peegeldavad oma looja hinge, mälestusi ja saatust. Aia sünnil ja sobitumisel maastikku on oma osa ümbritseval keskkonnal. Aeg muudab esialgse kontseptsiooni mõnikord märkamatuks: puud sirutuvad kõrgusse, varjud venivad pikemaks, lilled tuleb ümber istutada päikselaiku. Aed võiks avada nii pisikesele kui suurele inimesele temaga ühes maailmas elavate taimede ja olendite põnevaid seoseid, nende hoidmise tarvet ja heanaabrust. Selle aia loojad on oma loodusearmastuse raamatuisse kirjutanud, aga põiminud seda ka rohtaeda, millel on paradiislikku avarust.

Marie Underi ja Artur Adsoni kolisid Rahumäele 1933. aastal: noorte mändide alla liivasele pinnale valge maja ümber rajati koduaed, kus kasvavati üht-teist nii suhupistmiseks kui iluks. 1944. aastal lahkusid Under ja Adson perega Eestist, nende kodu sai uueks eluasemeks Tuglastele.

Tuglastele oli 1950. aastate algus siin raske: põlu all, loomingulisest elust äralõigatuna, pühendasid nad rohkesti tähelepanu aiale. Kümnendi lõpuks, kui Tuglast taas tunnustati, sai aiast laialt tuntud iluaed. Tiina Tammet on kirjutanud, et 1920. ja 1930. aastate linnaaed oli taluaia, aguliaia ja moodsa iluaia isevärki sümbioos, mille loomupärase kujunemisahela katkestas sõda: 1960. aastatel taasvõimendunud modernism tegi kujult ja tekstuurilt modernistlikku esteetikasse sobivad 1930. aastate aiataimed taas tuntuks. Midagi sarnast on aimata ka siin.

Friedebert Tuglase Majamuuseum asutati 28. 09.1971 Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituudi koosseisus. Aed taastati Tallinna Botaanikaaia abiga võimalikult endisel kujul, rajati veevõtusüsteem ja paigaldati sepisvalgustid. 1993. aastal nimetati majamuuseum ümber Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonnaks. 2015. aasta kevadest on kirjanike aias avatud õpperada, mis ühendab kirjandust ja loodust. Õpperaja loomist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus, teostada aitas Velvet Creative Alliance.

Õpperada avati pidulikult aiakonverentsiga 11.–12. juunil 2015. Aiakonverents sai omale järje 9.–11. juunil 2016 maastikukonverentsiga (vaata kava siin) ja seminariga “Tekstid ja linnud” sama aasta septembris.

Siin leheküljel on taimedest, loomadest ja lindudest kirjutanud Meelis Uustal ja Eva-Liis Tuvi. Illustratsioonid tegi Madli Luuk. Friedebert Tuglase fotokogusse kuuluvad fotod restaureeris Toomas Tuul. Kõik kokku iseloomustab ühtpidi üht tavalist, teisalt aga üsna haruldast Nõmme aeda aadressil Väikese Illimari 12, mis tuleks lisaks virtuaalsele külastusele kindlasti ka oma silmaga üle vaadata. Õpperaja külastaja saab koju kaasa viia trükise, mis pisikese kaardipakina koondab omakorda aias esindatud liike. Siin lehel asuvad aia loodust kirjeldavad materjalid on mittetulunduslikel eesmärkidel vabalt kasutatavad.

Eriline tänu: MTÜ Adsoni, Underi ja Tuglaste Aed, Olev Abner, Tõnu Ploompuu, kõik muuseumi aia sõbrad!