Rohevint
Friedebert Tuglas on Elole kinkinud Wolfgang Makatschi väikese pildiraamatu „Vögel unseres Gartens“ ja kirjutanud pühenduseks: „Armsale Elole, lindude sõbrale“.
Rohevindi tunnus on kollane triip tiival. Isaslind on kollakasrohelise sulestikuga, hallikas emaslind meenutab koduvarblast.
Rohevinte võib kohata aastaringselt, kuid kõige enam torkavad nad silma oma riiakuse poolest lindude toidumajades. Seal pakuvad neile huvi päevalilleseemned, mida nad vilunult lüdivad. Sügisel maitsevad neile ka pudenevad elupuuseemned. Rohevindid on seemnetoidulised linnud, kuid äsjakoorunud pojad saavad esimestel päevadel siiski põhiliselt putuktoitu. Rohevint pesitseb suve jooksul vähemalt kaks korda, iga kord on pesas 4–5 poega. Pesa asub pea alati tihedas okaspuupõõsas või -hekis, olgu see aias, pargis, kalmistul või metsaservas. Pesa avastamine pole lihtne, sest nad toidavad poegi vaid korra tunnis.
Rohevindid on hoiatavaks näiteks, et talvel tuleb lindude toidumajasid regulaarselt puhastada ja desinfitseerida. Toidumajakestes nakatuvad nad kergesti haigusesse nimega trihhomonoos, mis piirab rohevintide arvu kõikjal Põhja-Euroopas.
Kuigi Soomest pärit vinte võib meil talv läbi kohata, on rohevint rändlind, kellest enamus lendab Kesk- ja Lääne-Euroopasse talvitama.
Rohevindi häälitsusi on Loodusheli lehel salvestanud Veljo Runnel.